Eelmine minevik! Kaubanduses

Üks maailm on katkematult tuumasünteesi käigus mulle järgnenud. Teoreetiliselt peaksin ma olema surnud, kuid äkki ärkan isegi... Kus? Silme ees on pime! Mitte midagi ei näe. Oota – nüüd näen! Olen oma kehas.
Ma olen jälle neljateistkümneaastane, aeg on 90ndate alguses. Külmikus on margariin "Rama" ja süsi pasta, televiisoris "Santa Barbara", õde kavatseb astuda libedale teele, ema saadeti töölt palgatuks, ja isa, kes on nüüd minust kaheksa aastat noorem, on loonud teise pere.
Tundub, et tunned ajaloos võtme pöördeid – tegutse! Arenda end! Aga ei, mis siis! Proovi midagi teha, kui sul pole isegi passe ja keegi ei võta sind tõsiselt!
Ja veel selgus, et muutuvas reaalsuses tekivad tühimikud, mida ei täideta üldse nii, nagu ma soovin..