Tuvastamatu

Ta erineb teistest lastest. Kartab valju häält. Esitab veidraid küsimusi. Ei osale mängudes. Ei meeldi, kui teda puudutatakse. Kui tal on hirm, peidab ta end seina ja voodi vahele. Tema keha on keeruline mehhanism, mis vajab pidevat kontrolli. Ema keeldub probleemi tunnustamast ja kui arstid ütlevad sõna "autism", karjub ta, et tema tütar on normaalne.

Kord mõistab ta, et jääb alati võõraks, mitte nagu kõik teised. Ja siis tuleb talle pähe mõte: mis oleks, kui ta loobuks sõnadest, muutuks tuvastamatuks ja põgeneks kodust? Võib-olla siis leiab ta oma koha selles kummalises, ettearvamatus ja eba loogilises maailmas?