Kas on võimalik kirjutada suurte impeeriumide ajalugu, tuginedes süsinikuvarudele? Andrei Sizov räägib, kuidas juurdepääs odavale energiale määras Suurbritannia tõusu, kuidas võitlus süsi ja terase üle tõukas Euroopat Esimese maailmasõjani ja miks hilinemine süsinikuväljade kasutamises sai Venemaa impeeriumi Achilleuse kandiks. Eriti tähelepanu...
pöörab autor süsi saatuslikule rollile Venemaale ja Nõukogude Liidule: välismaistest konssessioonidest ja kaevurite mässudest kuni tööstuse täieliku mobiliseerimiseni ümberstruktureerimise ja Võidu jaoks. Analüüsitakse valusaid kokkuvarisemisi ja söeindustriaalse taassünni 1990. aastatel ning selle uut rolli XXI sajandil, kui kütusenergeetika kompleks leidis end taas geopoliitilise vastasseisu eesotsas. Raamatu lõpus on pilk tulevikku. Globaalselt on nõudlus nihkunud idasse ning söel, nagu ka sajandeid tagasi, jääb võimsaks tööriistaks suurte riikide mängus, majandusliku julgeoleku ja energia küsimus uute hiidude, nagu Hiina ja India, kasvuks.
Kas on võimalik kirjutada suurte impeeriumide ajalugu, tuginedes süsinikuvarudele? Andrei Sizov räägib, kuidas juurdepääs odavale energiale määras Suurbritannia tõusu, kuidas võitlus süsi ja terase üle tõukas Euroopat Esimese maailmasõjani ja miks hilinemine süsinikuväljade kasutamises sai Venemaa impeeriumi Achilleuse kandiks. Eriti tähelepanu pöörab autor süsi saatuslikule rollile Venemaale ja Nõukogude Liidule: välismaistest konssessioonidest ja kaevurite mässudest kuni tööstuse täieliku mobiliseerimiseni ümberstruktureerimise ja Võidu jaoks. Analüüsitakse valusaid kokkuvarisemisi ja söeindustriaalse taassünni 1990. aastatel ning selle uut rolli XXI sajandil, kui kütusenergeetika kompleks leidis end taas geopoliitilise vastasseisu eesotsas. Raamatu lõpus on pilk tulevikku. Globaalselt on nõudlus nihkunud idasse ning söel, nagu ka sajandeid tagasi, jääb võimsaks tööriistaks suurte riikide mängus, majandusliku julgeoleku ja energia küsimus uute hiidude, nagu Hiina ja India, kasvuks.