Kaasaegses ühiskonnas domineeerib individualismi idee, kuid üksiolekut tajutakse sageli isikliku läbikukkumisena. Me avastame endas soovi nii vabaduse kui lähedase suhtes, mida näitas selgelt isoleerimise kogemus pandeemia ajal. Oma essee-de puhul vaatleb saksa kirjanik ja ajakirjanik Daniel Schreiber seda näiliselt paradoksaalset...
olukorda, viidates filosoofide (Alates Aristotelesest ja Michel Foucault' st kuni Hannah Arendti ja Gilles Deleuze’ni), ilukirjandusele (Alates Jane Austeni ja Annie Ernaux' st), aktuaalsetele uuringutele praktiseerivate psühhoterapeutide seas ja isegi populaarsetele sitcom'idele. Ja jõuab lootustandva mõtteni, et elu mudelite hierarhiate loomine ei ole võib-olla kõige parem idee ning sõnal „üksildus“ ei vastata ainult tumedate toonidega.
Kaasaegses ühiskonnas domineeerib individualismi idee, kuid üksiolekut tajutakse sageli isikliku läbikukkumisena. Me avastame endas soovi nii vabaduse kui lähedase suhtes, mida näitas selgelt isoleerimise kogemus pandeemia ajal. Oma essee-de puhul vaatleb saksa kirjanik ja ajakirjanik Daniel Schreiber seda näiliselt paradoksaalset olukorda, viidates filosoofide (Alates Aristotelesest ja Michel Foucault' st kuni Hannah Arendti ja Gilles Deleuze’ni), ilukirjandusele (Alates Jane Austeni ja Annie Ernaux' st), aktuaalsetele uuringutele praktiseerivate psühhoterapeutide seas ja isegi populaarsetele sitcom'idele. Ja jõuab lootustandva mõtteni, et elu mudelite hierarhiate loomine ei ole võib-olla kõige parem idee ning sõnal „üksildus“ ei vastata ainult tumedate toonidega.