«Katil olid väikesed mandlilaadsed silmad, mille kaudu ei saanud aru, kas ta on kurb või mitte. Seda on kõigil teistel silmade järgi näha, ainult Katil mitte, kui palju iganes püüad. Svetlana joonistas inimesi mandlilaadsete ja mitte millegi mitte väljendavate silmadega, ja...
ema, kui tal õnnestus pilk heita tema vihikusse, ütles: «Mingit mõtet, ma ei näe mingit mõtet! Varem edastasid su portreed vähemalt meeleolu!» Ja Svetlana mõtles: «Tundub, et ma suudan Kati joonistada!» Kõikide seas, keda Svetlana teadis, ei olnud Katiga keegi sarnane».
Jutustus «Izo» Jevgenia Basovast tingimusteta aktsepteerimise kohta, mis mõnikord pimestab ja isegi võib hukutada, sai 2018. aastal kirjanduskonkursil «Kniiguru» esimese koha ning Jevgenia Basova ise nomineeriti prestiižikale rahvusvahelisele Astrid Lindgreni kirjanduspreemiale.
«Katil olid väikesed mandlilaadsed silmad, mille kaudu ei saanud aru, kas ta on kurb või mitte. Seda on kõigil teistel silmade järgi näha, ainult Katil mitte, kui palju iganes püüad. Svetlana joonistas inimesi mandlilaadsete ja mitte millegi mitte väljendavate silmadega, ja ema, kui tal õnnestus pilk heita tema vihikusse, ütles: «Mingit mõtet, ma ei näe mingit mõtet! Varem edastasid su portreed vähemalt meeleolu!» Ja Svetlana mõtles: «Tundub, et ma suudan Kati joonistada!» Kõikide seas, keda Svetlana teadis, ei olnud Katiga keegi sarnane».
Jutustus «Izo» Jevgenia Basovast tingimusteta aktsepteerimise kohta, mis mõnikord pimestab ja isegi võib hukutada, sai 2018. aastal kirjanduskonkursil «Kniiguru» esimese koha ning Jevgenia Basova ise nomineeriti prestiižikale rahvusvahelisele Astrid Lindgreni kirjanduspreemiale.