Boston'i pisarate all. Saatan ei maga

Sereena on pidevalt põgenemas: mineviku kummituste eest, läheduse eest, enda eest. Keegi ei tea tema saladust ja tõenäoliselt ei julge Sereena seda kellelegi usaldada.
Ezra kaotas selle, mis oli tema jaoks kõige väärtuslikum, ja lukustas oma südame. Ta ei tunne enam valu. Tema maailmas pole nõrkusele kohta.
Ühel päeval viib elu need kaks kokku. Nad on sarnased rohkem, kui näib, ja seetõttu vihkavad nad üksteist esimesest kohtumise sekundist. Kas see kohtumine on pääsemine või tähistab see siiski lõpuaega?