Minu vend Bzou

See lugu eelmisest sajandist räägib lihtsa abhaasia noormehe ja metsiku mereelaniku, delfiini sõprusest. Ja seda sõprust muudab veelgi imelisemaks see, et seda ümbritseb karm ja kohati primitiivne Abhaasia küla igapäevaelu, kus elanikud — talupojad ja kalurid — peavad delfiini "rumalaks halliks kalaks" ja inimest, kes on temaga sõbrustanud, vähemalt eriskummaliseks. Küla Ldzaa elab juba aastatuhandeid rahuliku elu: abhaasid austavad esiisade käskusid, töötavad maapinnal, lähevad merd püüdma, leinavad ja rõõmustavad. Delfiinide parved on samuti ammustest aegadest meres elanud — mängivad ja jahtivad, vahel imetledes, vahel inimesi hirmutades. Kaks tulevast sõpra kohtuvad rannas. Kevadine hommik, imet teotav lubadus. Ebatavalise sõpruse kuma valgustab kogu jutustust — tõstab esile iseloome, soojendab südameid. Samm-sammult, päev-päevalt, sõna-sõnalt möödub suvi kasvava kangelase jaoks. Tema pilk on üha tähelepanelikum kodumaa, harjumuspärase töö ja armastavate sugulaste suunas. Ainult üks suvi, et tuttavaks saada, õppida usaldust, sõbruneda, saada vendadeks...