Püüdke õnne sabast kinni

Imed juhtuvad, ja mina, kes ma olen alati unistanud oma elu hobustega siduda, õpin riigi ainukeses Hobuseakadeemias "Sõida unistust". Ja kui keegi arvab, et katsumused on selja taga, — siis minu jaoks need alles algavad. Õppimine ei ole lihtne, aga lisaks tuleb elada internaadis, ilma vanemateta, ja, peale treeningute, igapäevaselt hobuste eest hoolitseda. Kõik see ei ole lihtne, kuid ma kindlasti saan hakkama! Lõppude lõpuks on mul kõrval minu usaldusväärsed sõbrad: Vita ja Tola. Koos ületame kõik raskused ja püüame kapriisset õnne sabast.