Kolmeteistkümnes samm

«Isegi kui need sündmused kunagi ei toimunud, oleks need kindlasti võinud juhtuda, nad pidid kindlasti juhtuma».

Peategelane — hull, kes on vangistatud puuri keset loomaaeda. Kes ta on — ei tea keegi. Söödud värvilised kriidid jutustab ta meile kõik lood arusaamatutest imedest teiste inimeste elus. Ühe linna keskkooli füüsikaõpetaja — suri auväärselt, kukkudes väsimusest otse pulti keset tundi...

Kujundlik keel, elavad tegelased, läbivad sümbolid, rahvalood, maitsekad ütlemised hoiavad lugejate tähelepanu esimesest kuni viimase leheküljeni. Igaühel on oma tee romaani süžees nagu labürindis. Uni või reaalsus? Elu või surm? Fantaasia või tõde? Millal meie elus saabub see samm, mis on määratud saatuslikuks?

«"Kolmeteistkümnes samm" — ainulaadne pilk Hiina 1980ndatesse seestpoolt, ajastusse, mida me tänapäeva seisukohalt tihti näeme romantilis-idealistlikus aura „suurte lootuste ajast“ aga mis ilmselgelt ei olnud selline kaasaegsetele. See on Hiina reformide ajastu, mis on juba alanud, kuid ei ole veel andnud käegakatsutavaid tulemusi. Hiina kontraste, traditsioonide murdmist, groteski ja absurdi. Kui Kafka oleks hiinlane ja elaks „pikkades kaheksakümnendates“, siis võiks see olla hiina versioon „Linnust“. Kuid meil on Mo Yan. Ja on „Kolmeteistkümnes samm”. — Ivan Zušenko, sinoloogia spetsialist, ajaloolane, dotsent MGIMO idauuringute osakonnas, Venemaa Föderatsiooni välisministeerium

«Romaan "Kolmeteistkümnes samm" — see on modernistlik lõks. Mo Yan murrab ajajoone ja mängib lugejaga, tapmine, ülestõusmine ja tegelaste asendamine. Ta viib meid kunstiruumi juurest maisesse maailma, nii tõetruuna, et piiri halbade unenägude ja argise julmade reaalsuste vahel pole enam. Olete kuulnud selliseid lugusid tuttavatelt, lugenud neist tabloidi — arvanud, et kirjanikud mõtlevad kõik absurdiks välja. Tegelikult vaid jutustavad nad peaaegu kõige banaalsemaid nende lugusid. Mo Yan purustab roosad prillid ja näitab maailma sellisena, nagu see on — ilma lootuseta õnnelikule lõpule. Kuid kui jõuda lõpuni, sisened maailma, kus tead, kes sa oled ja kes sul on lubatud olla». — Aleksei Čigadajev, hiinakeelsete õpikute tõlkija.

«Teie ees on romaan-mõistatus, kirjanduslik performants ja filosoofiline traktaat ühes pudelis. See on kindlasti raamat "mitte kõikidele", kuid kui armastate või olete valmis avastama Mo Yani, seda virtuoosset jutustajat, on see kindlasti teie jaoks, lihtsalt valmistuge, et sukelduda jutustamise kaosse, kus kellelegi ei tohi usaldada». — Natalia Vlasova, Mo Yani teoste tõlkija („Punane gaolyan“ ja „Muutused“), Hiina proosa kogumike toimetaja, korduvalt prestiižsete auhindade nominendid