Minu ema needis mu nime

Soe ja veidi maagiline perelugu kolmest naispõlvkonnast, kes ei suuda omavahel ja minevikuga kokku leppida. Süžee keskmes on kolm "tüdrukut" Olivares'e peres, igaühel oma saladused, solvumised ja väikesed imed. Siin on nii huumorit, maagilist realismi kui ka neid samasid "teisi... võimalusi", mis annavad võimaluse vanu vigu parandada. Üks põlvkond pärast teist püüdsid Olivares'e naised kontrollida oma tütarde saatusi, alustades nende nimedest. Range Olvido oli pidevas konfliktis oma muretseva tütre Angustiasega. Noor Angustiase, pärast tütre sündi, lahkus ema kodust ja läks otsima oma kodu. Tema tütar Felicitas ei olnud kunagi vanaema näinud, vaid rääkis temaga telefonitsi vaid paar korda.
Kui ta lõpuks vanaema kohtab, on see karm, sarkastiline ja... surnud. Lahendades saladuste, omavaheliste nõudmiste, kahetsuste, süütunde ja suhete parandamise klambrit, õpivad Olivares'e "tüdrukud" järk-järgult tõeliselt üksteist kuulama, püüavad ületada oma vigu ja parandada teiste tehtud, parimate kavatsustega vigu ning mõistavad sõna "kodu" tõelist tähendust.
See raamat on nagu hubane õhtu lähedaste ringis, kus koos naerdakse, vaieldakse ja usutakse vaikides, et tõeline maagia elab meievahelises suhtlemises.