Seitsme loo kirjutaja Darja Kleberg on nööriga kokku seotud Transsibiria raudteele, teele Vladivostok–Moskva. Ja liikudes sellel teel – linnast linna, idast läände – näeme, kuidas maailm järk-järgult kokku variseb: esmalt peaaegu märkamatult, kuid järk-järgult suurenevalt, nagu laviin. Näeme, kuidas sellel teel...
segunevad maagiline realism ja kõige karmim, maine realism: nad seonduvad ja lahknevad, nagu raudteed. Näeme põgenemisi põrgu – ja põgenemisi valguse, vabaduse poole, edukaid katseid põgeneda halvast lõpmatusest. Siin on nii õudus kui ka naer; absurd, giniol, makaber – ja samas puhtaim kaastunne ja hellus.
Seitsme loo kirjutaja Darja Kleberg on nööriga kokku seotud Transsibiria raudteele, teele Vladivostok–Moskva.
Ja liikudes sellel teel – linnast linna, idast läände – näeme, kuidas maailm järk-järgult kokku variseb: esmalt peaaegu märkamatult, kuid järk-järgult suurenevalt, nagu laviin. Näeme, kuidas sellel teel segunevad maagiline realism ja kõige karmim, maine realism: nad seonduvad ja lahknevad, nagu raudteed. Näeme põgenemisi põrgu – ja põgenemisi valguse, vabaduse poole, edukaid katseid põgeneda halvast lõpmatusest. Siin on nii õudus kui ka naer; absurd, giniol, makaber – ja samas puhtaim kaastunne ja hellus.