Frankenstein ehk Kaasaegne Prometeus

See on hirmutav ja tumedate toonidega lugu geniaalsest teadlasest ja tema õudusest sünnitatud loomingust. Viktor Frankenstein avastas elu alguse saladuse ja õppis elustama elutut ainet. Ta unistas surma võitmisest ja lõi koletise surnukeha osadest. Kuid kuulsuse ja tunnustuse iha viis... traagiliste ja hirmuäratavate tagajärgedeni...
Romaani „Frankenstein ehk Kaasaegne Prometeus“ (1818) idee ja esimesed episoodid tekkisid improviseerides antud teema ümber - hirmutavate juttude kirjutamine, mille algatas lord Byron Šveitsi Diadati villas 1816. aasta suvel, ja peategelase loodud koletise kuju ilmus autorile - kaheksateistaastase inglanna Mary Shelley - öises õudusunenäos. Siiski, vaatamata noorele vanusele ja peaaegu juhuslikele asjaoludele raamatu loomisel, pidi „Frankenstein“ saama rahvusliku ja maailmaloomingu sündmuseks. Klassika teaduslikus fantaasiakirjanduses, romantilise gooti meistriteos, originaalne filosoofiline romaan, kaasaegse kultuurimütoloogia sümboolsete kujundite allikas - see on vaid väike osa selle muljetavaldava kirjandusdebüüdi üldtuntud määratlemistest. Autori loodud traagiline süžee on sünnitanud hulgaliselt järeleaimamisi, tõlkeid ja jätketeoseid - kunstilises proosas, dramaturgi, teatris ja muidugi kino vallas.
Antud väljaanne on põhjalikult kommenteeritud.