Tajga võtab su endaga

Kolimine Musta mere rannikult põhjapoolsesse asula, mis on metsa keskel kadunud, näib Varale õudusunenäona. Kuid ema on kindel: kliimamuutus aitab tema ravimatu haige poja Slavaga. Asulas kaovad lapsed ja räägitakse tulevasest rituaalist, mida peetakse iga kaheteistkümne aasta tagant. Siis muutub selgeks: ta ei looda sugugi traditsioonilisele meditsiinile. Varat hakkavad piinama õudusunenäod ja Slavat jälitab kohutav olend, mille külge ta kinnitub, ning see hirmutab teda veelgi rohkem. Ta püüab häiret anda, kuid püüdlustel ei ole mõtet: venna juuksed hallenevad ja silmad kaotavad värvi – täpselt nagu koletistel, kes tulevad tajgast.

Nende plaane ei saa keegi elavatest teada ega ette näha.