Frankenstein ehk Kaasaegne Prometeus

Romaani «Frankenstein ehk Kaasaegne Prometeus» (1818) süžee ja esimesed episoodid sündisid improviseerimise käigus antud teema ümber – hirmujuttude koostamine, mille algatas lord Byron Šveitsi Diodati villades suvel 1816. aastal, ja peategelase loodud koletise kuju ilmus autorile – kaheksateistaastasele inglanna Mary... Shelley'le – öises õudusunenäos. Kuid vaatamata noorele põhjalikule autorile ja peaaegu juhuslikele asjaoludele raamatu loomiseks, oli «Frankenstein» määratud saama riikliku ja ülemaailmse kirjanduse sündmuseks. Teaduslik-fantaasia klassika, romantilise gootika meistriteos, originaalne filosoofiline romaan, kaasaegse kultuurimütoloogia märgiliseks kujundite allikas – selline on kaugeltki mitte täielik hulk levinud määratlusi sellest muljetavaldavast kirjanduslikust debüüst. Tragiline süžee, mille autor välja mõtles, sünnitas hulga matkijaid, töötlusi ja jätkuteoseid – kunstilises proosasa, dramaturgiast, teatrist ja loomulikult ka kinost. See on hirmutav ja sünge lugu geeniusest teadlasest ja tema kohutavast loomingust. Viktor Frankenstein avastas elu tekkimise saladuse ja õppis ellu äratama elutut ainet. Ta unistas surma võitmisest ja lõi koletise surnukehade osadest. Kuid kuulsuse ja tunnustuse ihkamine tõi kaasa kohutavalt traagilised tagajärjed...