Richard Brautigan veetis oma viimased eluaastad väikese ranchi vahel Montanas ja Tokios, ning tema metafoorsel raudteel nende punktide vahel on 131 peatust. Igal peatust on lugejat ootamas oma lugu – absurdsest või võluvast, traagilisest või sürreaalsest, südantlõhestava kurbusega või brautiganlikult...
satiirilisest. Igaühel neist ei ole sarnast, igaühel on oma koht rongi sõiduteel.
Richard Brautigan veetis oma viimased eluaastad väikese ranchi vahel Montanas ja Tokios, ning tema metafoorsel raudteel nende punktide vahel on 131 peatust. Igal peatust on lugejat ootamas oma lugu – absurdsest või võluvast, traagilisest või sürreaalsest, südantlõhestava kurbusega või brautiganlikult satiirilisest. Igaühel neist ei ole sarnast, igaühel on oma koht rongi sõiduteel.