Kas inimene suudab jääda iseendaks, kui tema maailmast pole peaaegu midagi jäänud? Kuidas taluda üksildust, kui see on muutunud harjumuseks, ja minevik – ainus reaalsus?
Viimase karjase lugu – see on aeglane hüvastijätmine sellega, mida ei saa hoida: inimestega, kadunud külad ja tagasipöördumatud ajad. Siin, lehmade sooja hingamise ja tuule helina vahel tühiadel põldudel, mälu muutub ainukeseks kaaslaseks ja iga sisehaav heliseb ammu möödunud aastate kaja.
"Viimane karjane" – see on kogumik lugusid silmapaistvast Lõuna-Korea kirjanikust Hyun Ki Yongist, mälestusest, kaotusest ja elu murdepunktist. Ta on üks tänapäeva Koreas tähtsamaid proosakirjanikke, kes on pühendunud kirjandusele üle neljakümne aasta ja saanud kaks korda riiklikke preemiaid kultuuri panuse eest.
