Tunne ja tundlikkus

Kaks õde. Kaks teed õnne poole. Elinor usub mõistusesse, Marianne aga tundesse. Elinor on harjunud kõike arvestama mõistlikult, Marianne tegutsema impulsi ajel. Nad on erinevad, kuid mõlemad unistavad, isegi sügaval hinges, tõelisest armastusest. Kas Elinori arukus või Marianne kirglik süda osutub takistuseks?

Romaani originaalpealkirjas – Tunne ja tundlikkus – seab Jane Austen vastamisi kaks viisi ilmade tajumiseks. Tunne – see on arukus, sisemine kontroll, võime mõelda teistele ja tegutseda tagasihoidlikult, nagu Elinor. Tundlikkus – muljetavaldavus, elu emotsioonides, kalduvus äkilistele puhangutele, nagu Marianne'l. Austen ei kuva mustvalget moraali, vaid keerulist valikut erinevate tundmisviiside vahel. Ja pakub tasakaalu: ainult ühendades mõistuse ja tundlikkuse, saab olla tõeliselt küps ja armastav.