Las kõike põleb

Ta - minu mees. Mina - tema vangi. Ta kutsub mind Jeanne'iks. Kuid see ei ole mu päris nimi. Juba seitse aastat on mu uueks koduks üksildane talu lõputute väljade keskel. Tundub, et just sellises kohas peaks inimene end tõeliselt... vabana tundma. Ja ometi olen ma lõksus. Keegi ei tea, kuidas ma Inglismaale sattusin. Keegi ei tea, et ma siin olen. Mees jälgib iga mu sammu: kogu majas on kaamerad, ja uksed peavad alati olema lahti. On selged reeglid. Nende täitmine peab olema laitmatu, vastasel juhul põletab ta mu aarded. Ma püüan igal moel neid reegleid järgida, sest tal oli juba naine, teine Jeanne, enne mind. Ja ma kardan isegi ette kujutada, mis temaga juhtus. Pikka aega tundus põgenemine võimatuna. Kuid midagi on muutunud. Mul on ilmunud põhjus elada ja välja astuda. Nüüd jälgin ma teda ka. Ja ootan.