Pedro Paramo. Tasandikku tulekahjus

Kogumikku «Tasandikku tulekahjus» kuuluvad jutud kirjutati 1945. kuni 1955. aastani ja kuigi need käsitlevad Mehhiko sügava sisemaa probleeme, on paljud neist aktuaalsed ka täna. Samuti ei käsitleta ainult bandiitlust või võimu kuritarvitamist kohalikes («Komadresi nõlv», «Tasandikku tulekahjus»), vaid ka selliseid... Mehhiko nähtusi nagu näiteks «koitotism» – illegaalne emigrantide ülekandmine USA-sse, mis sai üheks jutustuse «Põhja poole» teemadest. Juttude peategelased otsivad piinavalt väljapääsu vaesuse ja vägivalla suletud ringist. Mõnes juhtumis on tahtlik mõrv mitmete tegelaste seas toimetuleku igapäevane ja juhuslik asi. Iga Rulfo jutt omab sotsiaalse tõlgenduse kõrval ka teistsugust, inimsuhte tasandit – isa ja poja suhted, kollektiivne mälu, veri kätte maksmine, patt, päästmine ja palju muud. Rulfo uurib inimloomuse olemust mõõtkavas, mis on võrreldav Cervantese, Shakespeare'i või Dostojevski teostega.