Šamaani mõtlemine

Serkin Vladimir Pavlovitš – psühholoogia doktor, teadusprofessor Rahvusülikooli „Kõrgem Majanduskool“ (NIU HSE) psühholoogia osakonnas.

Šamaani mõtlemise eripära tuleneb suures osas kahest tegurist:
– selle kogukonna kultuuri spetsiifikast, kus šamaan tegutseb (peamised tegevused: põhjapõtrade kasvatus, mereloomade püüdmine, jaht, kalapüügi ja koriluse tegevused);
– erilise tegevuse spetsiifikast, mis on määratud šamaani rolliga kui vahendajaga Inimeste Maailma ja Vaimude, Eelkäijate ning Elementide Maailma vahel.

Šamaani mõtlemise kirjeldamiseks puuduvad täna piisavad keelevahendid. See on loomulik, kuna šamaani tegevus hõimuliidus ei ole massiline ja seetõttu ei ole see suhtlemise objekt. Siiski püüdsin mitte tuua uusi termineid peale kahe, mis on koostiselt piisavalt selged: noogenees ja psühhoteelo. Tekstis on kasutatud nii juba autoriteediks saanud autorite töid kui ka kuulsaid ekstrasenside ja ennustajate elu ja tegevuse tõendusmaterjale. Muidugi toetusin ka oma tähelepanekutele ja usaldusväärsete tunnistajate jutustustele.