Pavliplastide mõrv

Kuldne ajastu detektiiv kirjanduses jättis maha hulga staar-nimesid — A. Christie, G. K. Chesterton, G. Mitchell jt. Selles värvikas plejaadis occupies John Dickson Carr (1906–1977) kõige auväärsema koha. «Mõrv lukustatud toas», kus pole kohta hullude tagaajamistele ja tulistamistele, ning kahtlusaluste... ring on maksimaalselt piiratud, — on autori lemmikvõte. Carr tõmbab lugeja osavatesse lõksudesse, petlike käikudesse ja õrnadesse vihjatesse ning kutsub osalema keeruka mõistatuses lahendamises, lahtiharutades «võimatute» kuritegude niite. Romaanis «Kümme teetassi, või Pavliplastide mõrv» peab sir Henry Merrivale, ühele kõige võluvamaid ja ekstsentrilisemaid detektiive detektiivi kirjanduses, taas uurima «võimatut kuritegu» — mõrva, mis tehti kahe äärelt tulistamisega vaiksel fashionable tänaval Londonis, tühjas majas, kus ei olnud kedagi peale ohvri...