Lõputu maavärin

Evan Dara — üks moderneimide müstilisemaid autoreid. See nimi ja perekonnanimi on pseudonüüm kirjanikule, keda keegi pole kunagi näinud näost näkku. Ta ei anna intervjuusid ega pildista ning hindab anonüümsust nii palju, et avaldab isegi oma raamatud oma väikese kirjastuse Aurora 148 kaudu.
Autori kirjandusebüüt oli «Kadunud album» (1995). Raamat sai 12. iga-aastase Illinoisi osariigi ülikooli rahvusliku ilukirjanduse konkursi võitjaks. Kirjaniku raamatuid uuritakse ülikoolides, neile kirjutatakse teadusartikleid ja neid võrreldakse Faulkneri, Melville'i, Kerouaci ja teiste märkimisväärsete Ameerika autoritega.
Mõnel saarel noor ameeriklane — üksildane, kuid mitte murdunud — võitleb pideva ebastabiilsuse vastu. Siin on juba mitu kuud kestnud maavärin ja mingeid märke pole, et see varsti lõppeks.
Üks nendest raamatutest, mis meenutab mulle, miks ma armastan lugeda. Lugesin seda kuskil poolteise päevaga ja ei jõua ära oodata, et seda uuesti lugeda. Idee on äärmiselt originaalne, kuid just teostus muudab selle romaani suureks… Suurepärane raamat ühelt suurimalt kaasaegseks Ameerika autorilt.