Illusioon

Kui soovid oma elu radikaalselt muuta, on kõige kindlam tee loobuda kõigest ja sõita kõrvale, seega tere tulemast Välja-Carjose suusakuurorti, kus suvel jääb ellu vaid vähene teenindav personal. Metsik loodus, mitte hingeõhk mitu kilomeetrit ümberringi — mis võiks olla tervendavam murtud südamele Yuugole, kes just on läbi elanud raske lahkumineku?
Kuid juba esimestest päevadest alates hakkab Yuugo märkama, et midagi on valesti. Kuurordi kohal paistab kurjalt mõjub häärber ja selle omanik ei ilmu kunagi välja. Yuugot külastavad kohutavad nägemused, mida temaga enne kunagi ei ole juhtunud. Tema kolleeg kaob jäljetult. Metsas peitub midagi teadmata, kuid ilmselgelt kohutavat. Peale Yuugo ei näita keegi, et see kõik neid muretsema paneks. Kas ta läheb hulluks? Kas ta on kogemata sattunud vandenõu keskpunkti? Või filmimise platsile „Sära”? Või võib-olla on see hirmus trikk? Aga kes on siin illusioonimeister, kes siiras vaataja — ja kes ohver?
Maxime Chattam — krimimüsteeriumide ja noir-žanri autor, kelle teosed müüvad Prantsusmaal milloneid eksemplare ja on saanud bestselleriteks veel ka paarkümmend riiki. Chattam on uurinud kaasaegset kirjandust ja kriminoloogiat, algselt inspireeritud Stephen Kingist ja Thomas Harrisest ning on lõpuks saanud Prantsuse krimikirjanduse isikuks, kes ei jää Jean-Christophe Grangé ja Franck Thilliez'le sugugi alla. Tema uus triller „Illusioon” viib järk-järgult ja vältimatult lugejat sügavamale lootusetusse labürinti, kus iga nurga taga peituvad koletised ja kõik uued lõksud, ning väljapääsu valgusesse võib-olla hoopis ei olegi.