Juhtum - Tuhande ja ühe öö

Kullast ajastu detektiivide seas andis meile hulga staaride nimesid. Selliste kirjanike teosed nagu Agatha Christie, Gilbert Chesterton, Earl Stanley Gardner, Rex Stout arendasid ja täiustasid detektiivžanri, nende romaanid, mis on tunnustatud klassikaks, on siiani lugejate seas armastatud ja on kvaliteedi mudeliks järgnevatele põlvkondadele detektiivlugude autoritele. Auväärne koht selles plejaadis kuulub õigusega John Dickson Carrole (1906–1977) — virtuoossele meistrile ideaalselt üles ehitatud „võimatutest kuritegudest suletud ruumis“. 1933. aastal romaanis „Nohikute ladu“ esitles John Dickson Carr esmakordselt publikule hobi detektiivi doktor Gideon Fell'i. Kangelase välimus oli oletatavasti kopeeritud teiselt detektiivžanri korifee — Gilbert Chestertoni — näolt, ning tema teenete osas detektiivžanris, enamiku Carr'i loomingut austavate arvates, on tõeliselt lugupidamist äratavad. Nii nimetas kirjanik Kingsley Amis oma essees „Minu lemmikdetektiivid“ doktor Felli „üheks kolmest suurest Sherlock Holmesi järglasest“.
Praeguses kogumikus on seitsmes, kaheksas ja üheksas romaan tsüklist, mis jutustab doktor Felli seiklustest: „Juhtum Tuhande ja ühe öö“ (1936), „Ärge äratage surnud“ (1938) ja „Kõver silmus“ (1938).