Ema-kohvik

Denis on veendunud, et ta emaga on tal vedanud. Ta oskab teha kõike-kõike ja veel samal ajal! Praadib-keedab, sidrunit pigistab, lilli kastab, kodu koristab, Denisiga palliga mängib, süleolist klahve toksib. Ja räägib telefoniga! Ja jõuab kõike! Ühel päeval leidis Denis... riiulilt raamatu, mille kaanel oli joonistus olendist, kellel oli hunnik jalgu või käsi, mis meenutas… tema ema! Kuid ema ütles, et see on raamat kaheksajalast. Ja siis tabas Denist mõte: tema ema ei kahtlegi oma mitme käelisuses! Ja ta otsustas, et ema tuleb kiiresti päästa, sest inimene ei tohi olla sarnane kaheksajalale. Juhtus nii, et see avastus kattus nende kolimisega teise linna, kus ema sündis ja kasvas. Seal elavad endiselt Denisi vanaisa ja vanaema, tema tädi, ema noorem õde, vanad sõbrad ja head naabrid. Niisiis, ootamatult oli Denisel väga palju abilisi ema päästmiseks. Vanaema valmistas sööki, vanaisa viis Denisi lasteaeda, ema lapsepõlvesõber tegeles temaga, ning Denis koos oma tädiga aitasid emal kodutöid teha. Ja iga päevaga jäi emal käsi aina vähemaks, kuni ühel ilusal õhtul märkas Denis, et nüüd on tal just nii palju käsi, kui inimesel olema peab. Just kaks! Ja siis mõistis ta, et tema ema on päästetud!
Ilmselt tunneb iga ema seda tunnet, kui ta hakkab end kaheksajala, täpsemalt kaheksajala emana tundma. Nii märkis ka käesoleva raamatu autor Asle Perker pärast tütre sündi, et muutub vaikselt kaheksajala moodi. Siis otsustas ta selle kohta kirjutada, et kõik lapsed saaksid teada, kuidas aidata oma kaheksajala-emadel õnnelikuks saada. Ja selle raamatu pildid joonistas veel üks ema – kunstnik Ezgi Keleş, kes samuti jõuab kasvatada last, kasvatada kassi, illustreerida laste raamatuid ja ajakirju.
Raamat on mõeldud 3-5-aastastele lastele ette lugemiseks ja koos piltide vaatamiseks ning Denisi ema käte ja jalgade lugemiseks.