Barbos, Matilda ja rebane

Elas-olid talus koer Barbos ja kass Matilda. Koer unistas mugavast soojast onni, kuhu olla ja luud nibida. Kass aga unistas väikesest kasside uksetõukest, et saaks oma tähtsates asjus ringi liikuda, kui tal tuju on. Peremees lubas, et täidab nende unistused,... kui nad aitavad tal vabaneda rebane, kes öösel kana varastama tuli.

Barbos oli kindel, et saab rebasega kiirelt hakkama, ja mõtetes juba asus oma uut onni. Kuid nagu selgus, oli rebane kaval. Esimesel ööl petis ta hoolsat Barbos ja varastas jälle kana. Barbos, nähes, et ei tule toime, võttis endale abilisteks esmalt sigade, siis lambad – kuid ka nemad magasid kana maha. Kui selgus, et Barboase tiim on läbi kukkunud, haaras asja käsile kass Matilda. Tõsi, ta ei kavatsenud rebasega avatud lahingusse minna. Matilda oli äriettevõtja, seega läks ta ja sõlmis kokkuleppe pööningul hiirtega, öeldes neile: „Tehke nii, et rebane ei viiks peremehe kanu enam ära, ja ma ei puutu teid enam kunagi.” Pakumine oli kasulik ja hiired mõtlesid välja kaval viis, kuidas rebast kanala küljest eemal hoida. Matilda sai kiitust peremehelt ja soovitud kasside uksetõuke. Kuid ta ei unustanud ka vaest Barbost ja veenis peremeest täitma tema soovi ka, sest koer, kuigi ei saanud rebasega hakkama, oli muidu väga truud ja hoolsat abiline.

See lugu leidlikkusest, uhkusest ja suurusest on välja mõelnud prantsuse kirjanik Chantal de Marolles. Tema kontol on juba üle saja lasteraamatu, kus ta ühendab rahvajutu traditsioonid kaasaegse heliga. Raamatut illustreeris tuntud saksa kunstnik Axel Scheffler, kes on tuntud kogu maailmas Gruffaloga seotud lugude poolest.