2002. aasta alguses kolis Norra ajakirjanik Åsne Seierstad Afganistani raamatukaupmehe koju, et kirjutada raamat temast ja tema perest — naistest, lastest, vendadest ja teistest sugulastest. Ta veetis Kabulis esimese kevade pärast režiimi kukutamist ja kirjutas kõigest, mida ta enda ümber...
nägi. Tema tähelepanu keskmes oli selle suletud võõraste eest kaitstud ühiskonna igapäevaelu. Seierstad räägib afgaanide keerulisest saatusest ja nende lootustest tuleviku suhtes, mida nad püüavad varemete keskel ehitada. See aus ja elav raamat loetakse nagu kõige kaasahaaravam romaan.
2002. aasta alguses kolis Norra ajakirjanik Åsne Seierstad Afganistani raamatukaupmehe koju, et kirjutada raamat temast ja tema perest — naistest, lastest, vendadest ja teistest sugulastest. Ta veetis Kabulis esimese kevade pärast režiimi kukutamist ja kirjutas kõigest, mida ta enda ümber nägi. Tema tähelepanu keskmes oli selle suletud võõraste eest kaitstud ühiskonna igapäevaelu. Seierstad räägib afgaanide keerulisest saatusest ja nende lootustest tuleviku suhtes, mida nad püüavad varemete keskel ehitada. See aus ja elav raamat loetakse nagu kõige kaasahaaravam romaan.