Märts, oktoober, Malva

„Lyuba Makarevskaja autofiktsioon on põletav vestlus seksuaalsuse ja emotsionaalse sõltuvuse üle, päästmise katsetest ja iseenda tundmaõppimisest. Lugetavad saavad seda proosat käsitada kutsega „tunda teist“ — liiga lähedalt, liiga intiimselt, liiga piinlikult „mugavaks lugemiseks“. Kuid fookus on selles, et siin on... juba teine — koer Malva. Tema maailm on meie jaoks suletud — kuid ta on alati lähedal. Me ei tea, mida ta elu kohta mõistab, kes on tema kõrval, kuid tema kohalolek teeb selle elu sügavamaks, ja sensuaalne proosa muutub, paradoksaalsel viisil, täiendavaks ja hermeetiliseks. Ja kui lugeja ei „tunne teist“ — sest inimene ei räägi ju kunagi kõike! — siis ta tunneb aega, mil Malva ja Lyuba elasid, igatsesid, armastasid tema kõrval. Hirmu aeg, lahkumiseid; seksi ja raamatute aeg; epigraafide aeg erinevatelt planeetidelt,“ — Lev Oborin, luuletaja, kirjanduskriitik.