Viimane päev surmanuhtlusele mõistetud

Surmaotsuse korraldamise kambris ootab oma viimast päeva inimene, kes teab suurepäraselt: rohkem ei ole tal enam millelegi loota. Kuid praegu on ta veel elus. Mõtleb. Tunneb. Meenutab… Viktor Hugo, surmanuhtluse aktiivne vastane, läks kõrgemate eesmärkide nimel kirjandusse mütoloogilise petmise teele – 1829. aastal avaldas ta anonüümselt väikese jutu "Viimane päev surmanuhtlusele mõistetud", esitledes seda tegeliku surmanuhtlusele mõistetud isiku päevikuna. Järgnes sensatsiooniline edu, ja kui autori nimi avalikustati, järgnes talle sama tundmatu tagaajamine ajakirjanduses… Kuid süüdistajate nimed on ammu unustatud, ja jutt jääb endiselt üheks kõige võimsamaks teoseks inimõiguste (isegi kurjategija) õiguse kaitseks elule. Kogusse kuulub ka näidend "Ruy Blas", mis kuulub Hugo romantilise loominguperioodi hulka.