Kaugelt hullunud rahvast

„Kaugelt hullunud rahvast“ – lugu iseseisvast taluperenaisest, kelle tähelepanu pälvivad kolm meest: rikka lord, meeleheiteline sergeant ja mõistlik talunik. Rasked valikuprobleemid, igavene mehe ja naise suhete draama, intriid, saladused ja tõeline kirg romaanis, mis sai autori esimeseks kirjanduslikuks eduks. Hardy puudutas imeliselt kolme sajandi lugejate hingekeeli. Tema romaani peetakse endiselt skandaalseks ja tänapäeva ühiskonna aluseid rikkuda pürgivaks.
„Kaugelt hullunud rahvast“ kuulub nii öelda Wessexi romaanide tsüklisse, kus Hardy laialdaselt ja võimsalt kujutab rahva elu elemente, nii et sarnaseid jõulisi teoseid ei leia Inglise XIX sajandi kirjandusest. 1912. aastal lisas Hardy selle „Iseloomude ja olude romanide“ nimekirja koos järgmiste raamatutega: „Tagasi kodumaale“, „Casterbridge'i linnapea“, „Metsade maas“, „Tess d'Urberville'ist“ ja „Jude, märkamatuks jääv“.
Huvitav fakt: Hardy teoste väljaanne oli kaasas hoolikalt joonistatud maakondade kaartidega, sest hariduselt oli ta arhitekt. Loodes „kujuteldava“ Wessexi maakonna, näitas Hardy, kuidas vana eluviis maapiirkonnas laguneb konkreetsete inimeste saatuste kaudu.