Šveitsi analüütilise psühholoogia spetsialisti Marie-Louise von Franz raamat avab lugejale pilgu mõisted «naiselikkus» kontekstis rahvajuttude süžees, näiteks sellistes nagu «Uinakune kaunitar», «Tõusik», «ValgeLumememme ja Roosilill», «Ilma Kätega», «Vasalisa Kaunis» ja teistes. Autor pöörab tähelepanu religiöösed sümbolid ja kujundid naiselikkuse vaatepunktist,...
samuti uurib kultuuri ja ühiskonna suhtumist selle väljendustesse. M.-L. von Franz vaatleb oma praktikast kliinilisi juhtumeid, tõlgendades oma patsientide unenägusid läbi muinasjuttude süžee prisma. Raamat pakub psühholoogilist tõlgendust lugudele negatiivsete ja positiivsete ema komplekside väljendamisest ning agressiivse animuse mõjust naise elule. Eriti pöörab autor tähelepanu individueerimise protsessile ja naise mina arendamisele, sealhulgas teguritele, mis takistavad seda sündmust. Käesolev väljaanne on huvitav mitte ainult psühholoogidele, psühhoterapeutidele, õpetajatele ja psühholoogia erialade üliõpilastele, vaid ka laiemale publikule.
Šveitsi analüütilise psühholoogia spetsialisti Marie-Louise von Franz raamat avab lugejale pilgu mõisted «naiselikkus» kontekstis rahvajuttude süžees, näiteks sellistes nagu «Uinakune kaunitar», «Tõusik», «ValgeLumememme ja Roosilill», «Ilma Kätega», «Vasalisa Kaunis» ja teistes. Autor pöörab tähelepanu religiöösed sümbolid ja kujundid naiselikkuse vaatepunktist, samuti uurib kultuuri ja ühiskonna suhtumist selle väljendustesse. M.-L. von Franz vaatleb oma praktikast kliinilisi juhtumeid, tõlgendades oma patsientide unenägusid läbi muinasjuttude süžee prisma. Raamat pakub psühholoogilist tõlgendust lugudele negatiivsete ja positiivsete ema komplekside väljendamisest ning agressiivse animuse mõjust naise elule. Eriti pöörab autor tähelepanu individueerimise protsessile ja naise mina arendamisele, sealhulgas teguritele, mis takistavad seda sündmust. Käesolev väljaanne on huvitav mitte ainult psühholoogidele, psühhoterapeutidele, õpetajatele ja psühholoogia erialade üliõpilastele, vaid ka laiemale publikule.