Beatriz Kolomina (sünnitanud 1952) teoreetiku, arhitektuuri ajalooline ja Princeton Ülikooli professor. Oma raamatus uurib ta kaasaegse arhitektuuri fenomeni, mis tema arvates on üks massimeedia vahendeid koos reklaami ja fotograafiaga. Kolomina käsitleb ühtpidi Le Corbusier' projekte tema vaatetornidega, kus aknad muutuvad...
kamber-obsuuriks, ja teiselt poolt Adolf Loosi hooneid, mis suunavad endasse, kus eksterjöörid on avaliku „maskid“, mille taga peituvad interjöörid, mis kehastavad privaatset. Autor seab kahtluse alla arhitektuuri staatuse kui kõrge kunsti ja küsib: kas täna on võimalik tõmmata selge piiri subjekti ja objekti, akna ja kaamera, avaliku ja privaatse vahel?Väljaanne ilmub Ad Marginem'i ja Panga Tõkk projekti raames.
Beatriz Kolomina (sünnitanud 1952) teoreetiku, arhitektuuri ajalooline ja Princeton Ülikooli professor. Oma raamatus uurib ta kaasaegse arhitektuuri fenomeni, mis tema arvates on üks massimeedia vahendeid koos reklaami ja fotograafiaga. Kolomina käsitleb ühtpidi Le Corbusier' projekte tema vaatetornidega, kus aknad muutuvad kamber-obsuuriks, ja teiselt poolt Adolf Loosi hooneid, mis suunavad endasse, kus eksterjöörid on avaliku „maskid“, mille taga peituvad interjöörid, mis kehastavad privaatset. Autor seab kahtluse alla arhitektuuri staatuse kui kõrge kunsti ja küsib: kas täna on võimalik tõmmata selge piiri subjekti ja objekti, akna ja kaamera, avaliku ja privaatse vahel?
Väljaanne ilmub Ad Marginem'i ja Panga Tõkk projekti raames.