Kõik Sherlock Holmesi seiklused

Esimene jutustus, kus ilmuvad Sherlock Holmes ja doktor Watson, kirjutas kahekümne kaheksaaastane Conan Doyle 1886. aastal. Enne seda tegi noor meditsiinibakalaureus eraarstina tööd. Armastus kirjanduse vastu tekkis tal ema kaudu, kes armastas raamatuid ja oli jutustamisandega. Väikese Arturi kõige eredamad lapsepõlvemälestused olid seotud just nende huvitavate lugudega, millega ema teda lõbustas. Oma esimese kirjaliku kogemuse sai noormees, kui kirjeldas talle oma elu jeesuiitide kolledžis. Selliseid kirju on säilinud palju — ligikaudu poolteist tuhat. Muide, Arturi vandeseltslased olid selles kolledžis Moriartide vennad. Konan Doylest loodud detektiivi prototüüp on Joseph Bell — Edinburgi ülikooli professor, kus Artur sai meditsiinilise hariduse. See inimene oli tuntud oma võime poolest kõige väiksematest detailidest inimese iseloomu ja mineviku mõistatada.
Conan Doyli kirjanikutöö algus ei pälvinud erilist tähelepanu. Siiski kohtus Conan Doyle 1889. aastal Ameerika ajakirja „Lippincott“ toimetajaga ja lubas talle kirjutada loo sellele väljaandele. Tulemuseks ilmus 1890. aasta veebruari numbris jutustus „Neljanda märgi või Sholto mõistatus“. Jutustus kopeeriti mitmetes Briti ajakirjades ning seejärel avaldati eraldi raamatuna. Selles esineva era-detektiivi kuju tõi lugejatele huvi. „Neljanda märgi“ absoluutne edukus sundis Doyle’i looma veel mitmeid lugusid nutikast detektiivist Holmesist ja tema ustavast kaaslasest doktor Watsonist. Aastate jooksul mõtles kirjanik järjest uusi ja uusi lugusid Holmesist ning lõpuks hakkas ta selle tegelasega tüdinema. Lõppude lõpuks pidas Conan Doyle end eelkõige ajalookirjanduse autoriks. Siiski osutus tema katse igaveseks Holmesist loobuda, visates ta Reichenbachi juga sügavustesse, ebaõnnestunuks. Armastatud lugejate kangelane tuli ellu äratada ning „holmsiana“ jätkus jutustusega „Baskerville’i koer“, mis tänaseks on saanud detektiivžanri klassikaks.
Kokku koosneb kõikide kuulsate detektiiviteostest, mis on pühendatud kuulsa detektiivi seiklustele, neljast jutustusest: „Karmid toonid“, „Neljanda märk“, „Baskerville’i koer“, „Hirmu org“ ja viiekümnest kuuest jutustusest. Kõik need on antud kogumikus kronoloogilises järjekorras, milles need on ilmunud. Raamatusse on lisatud ka viis lugu, mis ei kuulu peamiste kogumite hulka. Väljaannet kaunistavad mitme kunstniku illustratsioonid: R. Broders, A. Gilbert, R. Curtois, S. Padgett, J. Hutchinson ja F. Wiles.