Kellelegi on kibuvits magus

Romaan „Kellelegi on kibuvits magus“ (1929) kuulub parimate Tanizaki proosaloomete hulka. See on lugu õnnetust abielust: mees ja naine on oma sidemetest juba ammu vaevas, kuid selle asemel, et lahku minna ja saavutada soovitud vabadus, jätkavad nad enda ja teineteise piitsutamist... Siiski peitub romaani peamine huvi mitte niivõrd süžeekollisioonis, vaid selle atmosfääris. Lütlik algus kumab läbi kogu jutustuse kanga, sidudes objektiivsust kirjeldustes ja subjektiivsust autori hinnangutes, mineviku mälestuse ja praeguse kogemuse, looduse ja kunstiteose, elu ja argielu. Romaani maailm ei ole hierarhiline, seal on kõik võrdselt väärtuslik ja iga konkreetne detail on varustatud selle erilise omadusega, mida jaapanikeeles nimetatakse „mono-no aware“ – asjade kurva võlu.