Kahdeksan aastat kevadeni

Isal oli neli poega. Kolm – täpselt tema koopiad – sama alatud bandiidid. Ja noorem, Lenja, nagu ei olekski tema, püüab õppimise ja majapidamise poole. Kuid karmid ajad ei talu leebust. Isa tõi kriminaalsesse tegevusse ka noorema poja. Esimesel tehingul sai Lenja raskesti vigastada ja langes koomasse. Ja kui ta taastudes – nagu oleks kõik tema teadvuses ümber pööranud. Ühtäkki muutus Lenja rahulikust poisist külmaks ja armutuks vennaks: kui on vaja, lõpetab ta ülekohtuse autoriteedi, kui on vaja, seab konkurendid paika, kui on vaja, korrigeerib korda alal. Ainult ühes asi osutus Lenja jaoks ülejõu käivaks: ta ei suutnud õigel ajal naiste petlikkust ära tunda. Ja selliste vigade eest tuleb maksta suures mahus…