Luulekogu «Pariisi spleen» Charles Baudelaire'i poolt avaldati esmakordselt juba postuumselt, 1869. aastal. Suure poeedi järgitakse žanritraditsioonis, mis on juba esindatud Prantsuse kirjanduses E. Peirni ja A. Bertrandi loomingus.See on rida väikseid tekste, mis peegeldavad Baudelaire'i autori filosoofiat: «Mina, küllustunne näljane...
sellest, mis jääb Minast väljapoole», katse paljastada inimese tõeline (tume) olemus tema ihade kaudu naudingule.Teosed on esitatud L. Gurevitši ja S. Parnoki tõlgetes.
Luulekogu «Pariisi spleen» Charles Baudelaire'i poolt avaldati esmakordselt juba postuumselt, 1869. aastal. Suure poeedi järgitakse žanritraditsioonis, mis on juba esindatud Prantsuse kirjanduses E. Peirni ja A. Bertrandi loomingus.
See on rida väikseid tekste, mis peegeldavad Baudelaire'i autori filosoofiat: «Mina, küllustunne näljane sellest, mis jääb Minast väljapoole», katse paljastada inimese tõeline (tume) olemus tema ihade kaudu naudingule.
Teosed on esitatud L. Gurevitši ja S. Parnoki tõlgetes.