Kreeka-ladina keskaja. Alates õnnistatud Hieronymusest kuni Nikolaus Kuzanileni

Walter Bershin — saksa teadlane, filoloog, endine Heidelbergi ülikooli filoloogia instituudi direktor. Lugeb teie ees ainulaadne uurimus keskaja ladina kirjandusest, mida autor käsitleb ootamatu nurga alt: Kreeka kirja ja keele mõju lääne traditsiooni kujunemisele. Sest keskaja ladina kirjandus ja kultuur... olid pidevas kontaktis kreekakeelsete: imiteerimine, reaktsioon ja retseptsioon vahetasid üksteist. Pikka aega möödusid Euroopa teadlased sellest teemast kõrvale, mille tõttu tekkis arusaam, et keskaja ladina kirjalikkus sõltus rohkem araablaste kui iidsete kreeklaste ja byzantimaalaste mõjudest. Walter Bershini raamat, mis on juba saanud klassikaks, lükkab tagasi selle levinud arusaama. Autor uurib kreeka keele tungimist ladina kirjalikkusse (näiteks käsikirjade, mälestussamete jms kaudu) ja analüüsib kahe kultuuri omavahelisi seoseid: näiteks huvi hiliskanti kreeka filosoofia vastu, kreeka keele uurimine Karl Suure õukonnas või kreeka traditsioonid keskaja kloostrites. Raamat on üles ehitatud ladina (ja mitte ainult) autoritele, kes on mingil viisil kokku puutunud kreeka keelega, alates Hieronymus Stridoniast, kanonilise ladina Piibli teksti looja, kuni Nikolaus Kuzanilenini, kes avas lääne jaoks uuesti kreeka filosoofia. Vaatamata nimede ja faktide rohkusest on raamat kirjutatud kaasahaaravas, mõnikord detektiivses ja isegi humoorikas võtmes. Käesolev väljaanne on suunatud filoloogidele, ajaloolastele ja laiale lugejaskonnale, kellel on huvi keskaja kultuuri vastu. Raamat on tõlgitud Andrey Vinogradovi poolt — Venemaa ajaloolane, Bütsantsi ja varase kristluse uurija.