Vaip Usbekistani

Mälestused põimuvad mustriks, kiiksuga ornamentiks, mille taga aimatakse kauget päikeselist maad. Maa, kust Alja lahkus kuueaastasena. Maa, kus jäid need, kes olid talle kallid. Kärarikkad basaarid ja kitsad tänavad sõbraliku Taškendi vahetasid välja laiad prospektid hallis linnas. Ja nüüd peab Ale ja tema pere kohanema uue koduga, vallutama teise riigi, harjuma tundmatu must-valge maailmaga, mis asendus vana — säravate värvidega. Kuidas elada nende, kes lahkuvad, ja nende, kes jäävad? Kuidas vaadata tulevikku, kui soov on tagasi minna minevikku? Ja kuidas õppida uut aktsepteerima, jäädes iseendaks?