Ärgamine

Edna Pontellier veetis suve koos abikaasa ja lastega Mehhiko lahe ääres LeBrensi perekonna külalistemajas. Kohtumine Robert LeBrensiga muudab Ednat, nende sõprus äratab temas mõtteid ja tundeid, mida ta varem kunagi ei tundnud, temas ärkab vana kirg joonistamise vastu. Kuid suvi... on lõppemas, külalistemaja elanikud naasevad koju ja Robert kuulutab ootamatult, et läheb õnne otsima Mehhikosse ja soovib seal igavesti jääda, mis teeb Edna väga kurvaks, kuigi ta ei saa aru, miks. Tagasi New Orleans'i jõudes igatseb Edna Robertit, mõtleb oma peresuhetele ja otsustab vähem tegeleda perenaise kohustustega ning rohkem joonistamisega. Ta distantseerub üha enam perest, tavapärasest sotsiaalsest ringist, mis muretseb tema abikaasa Léonsi. Avatud naise kujutamine, kes keeldub aktsepteerimast talle ühiskonna poolt peale sunnitud naise ja ema rolli, otsides end isiksusena, šokeeris Ameerika ühiskonda. Seda romaani võib seada ühte ritta Gustave Flaubert'i "Tani Bovariga" ja Leo Tolstoi "Anna Kareninaga".