Ära unusta mind matta

Kui Kirill sai kolm aastat vanaks, peaaegu tapsid teda kummitused tema vanaisa matustel.

Sellest ajast saadik jälitavad poissi unes lehtede kahin, külm tuul ja sosinad: «Sa lihtsalt ära unusta teda matta».

Kirill on seitseteist ja ta ei räägi midagi liialt: iga tema sõna kõlab deemonite jaoks nagu käsk.

Ainult kirikus tunneb poiss end rahulikult. Aga sügisese tuule saabudes tungivad argipäevadesse tuttav sosin ja pimedus.

Kuidas on linna saabumine nõidadega seotud salapäraste surmadega?

Kuidas kaitsta oma peret, kui keegi ei usu vaimude maailma ja abi pole kusagilt oodata?