Surmavärvi draakon

Feyervaldis on rahutu. Üha rohkem draakonite emasid teeb oma valiku ja õhus on juba üheksa ratsanikku. Ratsanikud, kellele pole kedagi vaja. Kes rikuvad olemasolevat korda. Keda võivad iga hetk tappa.
Ja nad võivad ka hukkuda lahingus piraatide käe läbi, hingede rünnaku... tõttu, mõrvari käest… Santorini elanikud tunnevad tugevat häirimist draakonitest. Ja attentaatide laine järgneb üksteisele.
Attentaadid, röövimised — rahu pole ei maal ega taevas. Küll aga on olemas sõbrannad. Tõelised. Ja taas kõlab vanad hüüd teise taeva all. Öised nõiad taevas!
Ja taas tõttavad draakonid lendu. Ja taas on lahing. Oma vabade, oma elu, oma maa eest. Kas Kaëtana suudab sellega toime tulla?
Kas ta suudab mitte lihtsalt ellu jääda — armuda? Hetkel pole vastust. Kuid on draakonid! Ja on meeskond.
Seega — tiibadesse!