Eelmisel sajandil raputas klassikalist füüsikat kaks suurt revolutsioonilist teooriat. Üks neist - Albert Einsteini suhtelisusteooria - tõi pöörde klassikalisemale arusaamale ruumist ja ajast. Teine - kvantteooria - sündis ja arenes koos terve hulga teadlastega, nagu Max Planck, Niels Bohr, Werner...
Heisenberg, Paul Dirac.
Oma raamatus "Kolmkümmend aastat, mis raputasid füüsikat" räägib Georgy Gamow haaravat lugu suurte mõistuste "mõttetöödest", milles ta ise samuti aktiivselt osales.
Eelmisel sajandil raputas klassikalist füüsikat kaks suurt revolutsioonilist teooriat. Üks neist - Albert Einsteini suhtelisusteooria - tõi pöörde klassikalisemale arusaamale ruumist ja ajast. Teine - kvantteooria - sündis ja arenes koos terve hulga teadlastega, nagu Max Planck, Niels Bohr, Werner Heisenberg, Paul Dirac.
Oma raamatus "Kolmkümmend aastat, mis raputasid füüsikat" räägib Georgy Gamow haaravat lugu suurte mõistuste "mõttetöödest", milles ta ise samuti aktiivselt osales.