Siduda. Piinata. Tappa. BTK, lambanahas maniaki lugu

Tema lugu on hämmastav. Ameerika kõige tabamatum maniakk. Sarimõrvar, kes inspireeris Thomas Harrist ja Stephen Kingi. Peategelane sarjast «Mõttejahil». Ta sundis poissi, kes ta viimaks 30 aasta pärast kinni püüdis, muutuma politseinikuks, pühendades sellele oma elu. Kolme aastakümne jooksul, aastatel 1974 kuni 2005, hirmutas julm sarimõrvar Wichita linna, Kansas. Kõik tema ohvrid — naised, mehed ja isegi lapsed — olid seotud keeruliste sõlmedega ja seejärel lämmatatud. Tapja nimetas ennast BTK-ks – bind, torture, kill — siduda, piinata, tappa. Selle hüüdnime all terroriseeris ta aastaid piirkonda ja nautis kohaliku ajalehe kaudu politseiga suhtlemist. Kui ta lõpuks kinni püüti, olid kõik hämmastunud: julmast sadistist ja lämmatajaks osutus Dennis Rader — armastav abikaasa ja isa, kohaliku poiste skautide organisatsiooni liige, austatud koguduse liige. BTK lugu on ainulaadne mitte ainult maniaki isiku tõttu. 1970. aastatel, kui hirmuäratavad mõrvad algasid, oli Kenny Landver kohalik teismeline. Vastuvõtlik poisike soovis saada politseinikuks, et jahtida selliseid mõrvareid ja lolle. Keegi ei kahtlustanud, et just tema püüab 30 aasta pärast BTK-d kinni, pühendades sellele oma terve kutsealase elu. Landver mängis aastaid maniakiga «kass ja hiir», ootates, et too teeks vea. Üksikasjalikult rekonstrueeritud politsei uurimine, millel on raamatu alus, räägib, kui keeruline on sarimõrvarit kinni püüda, isegi elades temaga samas linnas.