Kirsiaed

Kolm näidendit A. P. Tšehhovilt — "Kirsiaed" (1904), "Kägu" (1896) ja "Onu Vania" (1897) — ühes kaanes. Kogumik klassikast vene stiilis kõvas köites, efaliinist kattega, millel on lõiked ja fooliumiga pressimine.

Tõenäoliselt tekitavad need näidendid teies mõistmatust: miks need inimesed on nii kummalised ja käituvad nii loogikavabalt? Ja kus kohas naerda, kui see on komöödia? Kuid need tegelased — oleme meie ise. Ja mitte 19. sajandi lõpus, vaid 21. sajandi alguses.

Teatri uuendaja, Tšehhov ise liitis oma näidendid, pigem traagilised, komöödia žanrisse, mis tekitab siiani vaidlusi kirjandusteadlaste ja kriitikute seas. Suunates draama teoseid alateadvusse, näitab ta hämmastava täpsusega elu kõigis selle kurbades ja naljakates ilmingutes: armastuse ja üksilduse hetked, piduliku sagimise ja igapäevaste murede. Ja tema näidendite peategelaseks saab aeg — halastamatu, märkamatult, vältimatult muutuv inimene.