Ma lähen otsima

Aasta pärast naaseb kangelane linna, et tasuda Alisele öö eest, mida ta peab reetmiseks. Ta röövib ta ja peidab külmunud keldrisse küla servas, kus lainete müra summutab kõik karjed. Tema kättemaksuplaan näib selge, kuid kõik muutub, kui Aliisa hakkab väitma, et selle öö sündmused polnud sugugi sellised, nagu ta neid mäletab. Mida kauem nad jäävad üksi oma minevikuga, seda rohkem nihkuvad piirit süü, hirmu, kinnisidee ja enesepetmise vahel.