Ei mingeid esmaspäevi

Pärast isa surma meenutab Stefi Karoliinat — õde, kes lahkus kodust koolitüdrukuna ja kadus tema elust kolmekümneks aastaks. Peategelane püüab taastada mineviku sündmusi, mõista suhteid perega ja aru saada, miks ta nii palju aastaid ei küsinud endalt peamisi küsimusi. Otsingud ei kulge sirgjooneliselt: pinnale tulevad üksikud detailid, tuttavad seletused lakkavad toimimast ja jämeduse ning naljade taga hakkab üha selgemalt paistma vana trauma. See on lugu mitte ainult inimese kadumisest, vaid ka õigusest ausalt vaadata oma ellu.