Rüütel roosades pükstes

Inimene on suur meister endale probleemide loomisel. Ja et elada õnnelikult, piisab sellest, et mõista: kõik oma raskused oled sa isiklikult korraldanud. Nii juhtus ka Taissia Žukovaga. Ta pöördus Max Vulf'i agentuuri poole palvega leida oma ema. Ema olevat lahkunud välismaale, kus talle pakuti tööd teatris ja filmivõtetel, kui Taissial oli neliteist. Tüdrukul jäi alles lapsehoidja, isiklik lastearst, korter linna keskuses ja luksuslik suvekodu. Aastaid saatis ema pühade puhul postkaarte ja kalliseid kingitusi. Hiljuti suri lapsehoidja, täiskasvanud Taissia jäi üksi ja tahab mõista, kus on tema ema ja miks ta siiani tagasi ei tulnud. Lamp ja Vulf nõustuvad aitama Žukovat, ja mida nad siis avastavad? Et Taissia Mihhailovna Žukova suri palju aastaid tagasi difteeria tõttu, kui ta oli vaevu kaheteistkümne kuu vanune! Jevlampia ja Max sattusid kellegi teise halba mängu, uurimine peaaegu ei jõudnud ummikusse, kuid lõpuks on sõlm lahti harutatud… Romanova püüdis seda kogemust unustada nagu halba unenägu. Sest kui sa ei taha, et su elu läheks allamäge, ära kunagi suhtle nendega, kes on oma elu allamäge lasknud.