Roheline uurija

Kas on võimalik sügisel linna keskuses surma külmuda või oma voodis ära kõrbeneda? Kas mägi joob teed? Kas peab esimesena kohale jõudma mõrvale? Mis mõtet on sõnadel «viimane raamat»? Tulistamine rongis – kes on süüdi? Kus on õnnetus, kus enesetapp ja kus mõrv? Neile küsimustele pidi noor uurija vastuseid leidma, ja mitte raamatutes, vaid reaalses elus. Aastaid on möödunud, kuid mälestused elavad kaua, paluvad välja pääseda – ja nii muutusid nad «Roheliseks uurijaks». Nüüd saab lugeja ise justkui olla sündmuskohas, sukelduda selle aja atmosfääri, «proovida selga» ajaloos kadunud uurimissituatsioone, mis ei olnud nagu filmides ilustatud, vaid kirjutatud sellisena, nagu nad tegelikult olid. Autor kummutas vanad kuriteod kaasaegseid mõtteid. Kindlasti ilmuvad need ka lugejates.