Hazel ütleb ei

Kui loominguline pere kahe lapsega kolib mürarikkast Brooklynist rahulikku Maine'i osariiki, pööratakse nende elu pea peale. Nimelt ütleb nende tütar, lõpetajaks oleva klassi õpilane Hazel, selge „ei” õpetaja alatu ettepaneku peale, olles temaga üksi kabinetis. See saab avalikuks, ning Hazel’i pere seisab ilma kõhkluseta tema poolel. Mis ei kehti naabrimeeste kohta, kes usuvad pigem suurepärasesse direktorisse, truusse abikaasa ja hoolivasse isa, kui uhkesse New Yorgi elanikku, kelle tõttu nende linnakeses skandaal toimub. Rahulolematuse sosin muutub avatud kiusamiseks, mis seab kahtluse alla mitte ainult pere maine ja turvalisuse, vaid ka Hazel’i tuleviku.
Lugu, mida jutustab kogu pere hääl, muutub tõeliseks draamaks, kus leidub ruumi ärevusele ja murele, loovusele ja valule, tahtejõule ja toetusele.