Me ei viska varjusid

Pak Jonghyeok erineb koolis teistest poistest tugevalt – ja see on veel nõrk väljendus. Väga varakult hakkas tema mõistus arenema hoopis teises suunas kui eakaaslaste omad. Ta hakkas mõtlema sellele, kuidas on tappa inimene. Mitte ainult mõtlema, vaid ka tahtma proovida. Ja… tuli välja ideaalne mõrv skeem. Selline, et keegi ei kahtle kunagi, et tapja on tema. Üllatav, aga ta suutis selle kõik teoks teha. Ainult, et ta koges selle käigus vaid külma hirmu. Pärast seda, mis juhtus, muutus Jonghyeok tavaliseks inimeseks. Töö tehases, hall rutiinne elu… Aga ühel päeval emotsioonihoos kasutas ta siiski oma ideaalset mõrvari talenti. Ja seekord tabasid nad teda. Nüüd peab Pak kohtuma ideaalse paljastajaga ja astuma temaga intellektuaalsesse vastasseisu…